Rakvere Galerii
Kunstis on tõde


_________________________________________________________
Jaanuar 2010 

Ülo Joh. Sarapuu maalinäitus OOTA RÄNDAJAT

Kunsti on meie peres juba ammu tehtud. Ema poolt olen Köleri suguvõsast. Vanaemal oli veel Köleri maale. Köler maalis vanaema ja kinkis talle modelliks olemise eest käekella. Emagi õppis Peterburis enne revolutsiooni kunsti. Onu Jaan (kunstnik Jaan Siirak) saadeti Eesti Vabariigi stipendiumiga Pariisi kunsti õppima. Kui olin väike poiss, käisime maal onu Jaaniga koos maalimas.

Maalima hakkasin juba enne kooli. Ema pani meid koos vennaga joonistama ja siis hindas. Kui oli ilus töö, saime auhinnaks kommi.Kunstiinstituuti mind vastu ei võetud. Vend (Lembit Sarapuu) oli just ERKI lõpetanud.

 Maalikateedri juhataja sm. Kim ütles mulle otse: "Teate, meil üks Sarapuu juba on, teist ei ole tarvis!" - ja näitas ust. Vend oli suur vastaline ja raske natuur. Rektor Vares andis mulle siiski vabakuulaja eriõiguse: maalisin ERKI-s kolm aastat, pärast Leningradis ja Repini akadeemias ja Moskvas suurte meistrite ateljeedes.

Olen Kaunite Kunstide Vabaakadeemia õpilane (muide, Pariisis ongi niisugune ühendus!).

Mul on kolm õpetajat

-Loodus

-Isiklik arvamus

-Õnnelik juhus

Minu suured eeskujud on Köler, Rembrandt, Rubens, Corot, Ruisdal`i maastikud. Umbes 30 aastat olen aktiivselt näitustel osalenud. Viimastel aastatel teen loodust vähem, asemel on tulnud portreed tellimustööna.

Minu töid on Saksamaal, Venemaal, Rootsis, Soomes, Eestis, Lätis.

Kunsti ja elu kohta sobib väga hästi Hispaania vanasõna:

Vaat annab välja seda veini, mis ta sees on.

12.jaanuaril 2010                                   Ülo Joh. Sarapuu


___________________________________________________________________
Otoober 2009

PUNKTee

Kohtasin tänaval kunagist kursusekaaslast (õppisime koos kunstiülikoolis), rääkisime paari sõnaga elust-tööst-lastest ja et mõlemal oli üsna kiire, läksime lahku sõnadega: suhtleme arvutis, saada mulle meil või vaata netist -rakveregalerii PUNKTee

Kontoris on kahe toa peale kokku seitse arvutit, varem mindi kõrvaltuppa, et midagi olulist või põnevat öelda, nüüd saadetakse üle kontori e-kiri ehk meil (näiteks: kes küll ütleks ülemusele, et ta on kempsust tulles püksiluku lahti unustanud!)

Blogimine on äkki väga oluliseks saanud, arvutikasutaja paneb ise infot netti üles ja tänu sellel on blogijatel vaat et veel suurem võim kui ajakirjandusel - neid usutakse ja tsiteeritakse isegi suurtes päevalehtedes, kuigi tegemist võib olla (vaimu)vaesete mõtteavaldustega.

Aitab näidetest, asja juurde!

Sissejuhatus oli vajalik sügisnäituse teemaseletuseks - Rakvere Galerii 2009 nd aasta sügisnäituse teema on **PUNKTee*

Kunst on suhtlemise vorm läbi pildi-värvi-lõuendi-vms ja arvuti on suhtlemise vahend. Kokku nad annavadki sügisnäituse teema.

Mõned meiepoolsed vihjed PUNKTee lahtimõtestamiseks:

*

kuidas ja kuhu oleme teel praeguses arvutimaailmas,

*

kuidas arvuti on muutnud meie elu ja milliseks

*

mida arvuti meile annab ja mida ära võtab

*

kui kunagi istus arvutisõltlane päevad läbi üksi ja endamisi arvuti taga, siis nüüd istub ka, aga kogu suhtlus käib vaid läbi arvuti

*

kui midagi ütled või teed, jääb sellest alati jälg maha, paljud ei adu seda ikka veel - mõni naine pangas on isegi oma töö kaotanud, et uuris sõbra palvel klientide andmeid.

*

telefon on nüüd see, kuhu tulevad, sõnumid, kogu info, telefoniga saab filmida, blogida, autot parkida, pangas maksta... info(müra) läheb nii suureks! Kas peame sellele vastu?

*

 kaob ära piir arvuti ja telefoni vahel - kõik on võrgus ja pidevalt - samas saavad inimesed sind näha, kus oled, mis teed, kus sõidad, mida ostad...

*

ärapööratud nägudega figuurid ehk arvutifriigid

*

"abielu"arvutiga

*

terav probleem - laps ja arvuti, kas keelata või lubada, ja kui palju lubada

*

arvuti kui ikoon

*

kui kergesti on süsteem haavatav?

*

arvuti võimaldab kohe ja mugavalt asju ajada, on suhtlemiseks vajalik ja kiire abimees, puudega inimesele lausa hädavajalik.

Sügisnäituse avame 20. ndal oktoobril 2009 kell 5 õhtul.

Head kaasamõtlemist!

RihoHütt

kuraator
____________________________________________________________________
Aprill 2009
 
RAKVEREGALERII- VÄRVI VÄGE TÄIS

Oleme tegemas koos kevadnäitust Rakvere Galeriis. Et elus meie ümber on suured ja tähtsad muutused, siis peaks neid jäädvustama kujutavas kunstis. Pildikeel on mõistetav kõikidele.

*Mõelgem nendele püsivatele väärtustele, mida nii lihtsalt lammutada ei saa:

perekond, sõprus, roheline mõtteviis, päiksekiir tänases päevas.

*Mõelgem kuidas läbi kunstiteose kajastada tänaseid probleeme.

Kunstnik võib neid esile tuua, jäädvustada, vahest püüda ka lahendusi pakkuda.

*Mõelgem värvide keeles, et meie näitus aitaks edasi minna.

Värvil on maalis kanda emotsiooni roll, see on võimas ja rikkalik.

Värvil on oma vägi VÄRVI VÄGI. See ongi kevadnäituse teema ja pealkiri.

Head kunstnikud, maaligem kevadnäituseks kõik värvituubid tühjaks!

RihoHütt,

näituse kuraator

p.s Siinkohal ka aitäh kaunite portreede eest.

p.ps Kevadnäituse avame 7. aprillil 2009

__________________________________________________________________
Juta Kübarsepp "AURORA" Fotod.
 
Näitus "AURORA" koosneb kümmnekonnast suureformaadilisest must-valgest fotost.Pildistatud tundlikule infrapuna Konica Infrared 750mm laiformaadis filmile, kaameraga Mamija RB67 (6X7cm). Fotoseeria on isiklik ning valminud pikema aja jooksul 2001- 2008 aasta suvedel.
 
Mustvalgetel infrapunafotodel elab justkui teistmoodi reaalsus. See on nagu koidikuaeg, kus unenägu ja tõelisus ei ole veel päriselt eraldunud, neid lahutab vaid õrn piir enne ärkamist. Unenägudes kajastub juba läbielatud reaalsus aga ka magaja ootused homsele. Unede visioonid on kummalised ja vaid magajale endale olulised ja tähenduslikud. Väidetavalt on inimesi, kes võivad jalutada meie unenägudes ja neid muuta. Psühhoanalüütikud on vaadanud sellele nähtusele pisut teisiti kui rahvalikud unenägude seletajad. Leidub ka teooriaid, kus väidetakse, et unenäod on meie endi poolt suunatavad ja võivad magajat tema ärkvelelus aidata soovitud eesmärke ära tunda.
Juta Kübarsepp on fotograaf, kes töötab reklaamiagentuuridele oma firmanimetuse all "Kübarsepp ja Märtsijänes OÜ". Tema loodud fotod on kasutusel nii prindis kui välireklaamidel, ajakirjades "Kodukiri", "Köök", "Anne" jm.
Tarbekunstnikud (eriti keraamika ja tekstiil) on teinud meelsasti koostööd Juta Kübarsepaga oma kunstiväljaannete jaoks. Üheks Juta Kübarsepa stiilinäiteks on "Isade kalender" 2003.
aastal 2000-2001 esines Juta Kübarsepp menukalt Tallinnas ja helsingis fotonäitusega "Boom 2000".
Juta Kübarsepa vabalooming, fotoseeriad inimese (eelkõige naise) eneseotsingutest leiavad arendamist ka käesoleval näitusel "AURORA".
 
*Aurora- koidujumalanna Vana-Rooma mütoloogias
*aurora (ing.k) - koidik, virmalised
 
_____________________________________________________________________




  
Detsember 2008
 
Kaarina Alsta maailm
 
Kaarina Alsta on Soome kunstnik ja elab Espoos. Talle meeldivad linnud ja lapsed, loomad ja lilled. Eriti meeldivad Kaarinale pingviinid, neid on tal ühe pildi peal koguni 200 - lugege üle, kui ei usu!
Kaarina maalib nagu laps, kuigi ise on sündinud 1942. Sellist maalimisviisi nimetatakse naivismiks:
 
naivistid maalivad igapäevaelu teemasid. Tavaliselt on nende tööd naljakad, naiivsed ja veidi nagu oskamatult maalitud. Tegelikult on need täis rõõmsameelsust ning lapselikku siirust. Naivistide maalid on väga dekoratiivsed, neis on palju-palju detaile jm pisiasju. Naivistide värvid on erksad ja rõõmsad. Maailmakuulsad naivistid on Rousseau (Prantsusmaa). Pirosmani (Gruusia). Kuulsad Eesti naivistid on Jaan Oad ja Paul Kondas.
 
Kaarina on ehe naivist - tema maailm on hästi värviline ja siin on hästi palju detaile. Kaarina töid on muuseumides (Oulu, Helsingi) ja erakogudes (Gallupi fond, Joraste kogu)
1972-75 õppis Kaarina tehnikumis kunsti ja töötas pikki aastaid sekretärina. Ta on õpetanud maalimist invaliididele ja sugupuu-uurijatele Kaarinal on olnud kümneid näitusi Soomes. 2006ndal nägid tema pilte Rio de Janeiro (Brasiilia) kunstisõbrad. Ja nüüd on ta esmakordselt Eestis- Rakvere Galeriis, jaanuaris Tallinnas ja Tartus.
Pika pai tahame teha Tallinna Soome Instituudile, ikka abi eest.
 
_____________________________________________________________________
November 2008
 
Head mandlipiimaga maalijad, vaimukullaga kuldajad!
 
Aeg sügiseks on saanud taas ja kärjed tilguvad mett. Tibusid loeb ka Rakvere Galerii, seekord sügisnäitusega PARADIISIAEG.
Võib hüüda ärritunult, kas see ongi paradiisiaeg: Kungla rahvast harjutatakse jooma halbu viinu. Ässitatakse  porri tallama tõehetkede nimel ilu ja vooruseid, tõelauludes ja tantsudes tähtedega pakutakse tuhkatriinudele edevuse laada kõverpeegelpilte?
Kõige selle vastu saab ainult vaimne kunst ja kõrge luule, selle vastu saate teie, kunstnikud! Paradiisiaeg peaks looma üldpildi meie elust olust näidates, et madala kõrval on ka kõrge , maitsetu odava taga ootab oma aega igavesti-kaunis.
Ma tean - teis on püüdu küllusele, te tehete saavutada rahu oma hinges ja olla õnnelikud. Pange need tunded ja tungid kunstisse ning tooge oma maalid ja teosed 8. novembriks galeriisse sügisnäitusele.
Kui paradiisiaias valitses rahu, üksmeel ja õnnelik tasakaal, siis Paradiisiaeg on selle aia peegeldus tänasesse päeva. Millal te olete õnnelikud? Kus on teie rahu ja tasakaal? Kõike seda tahaks teie töödes näha.
 
Hüüdke kõrgele ja püüdke kaugele!
 
Riho Hütt
 
 
P.S Vihjeid kunstiajaloole, kust võib leida ka paradiisiaegu:
 
* Madalmaade olustikumaal (van Deyk)
* Pariisi ööelu kajastused (Toulouse Lautrek)
* Muinas-Eesti Kristian Raua nägemuses
 
P.P.S Sügisnäitusele sobivad ka need uued tööd, mis pole paradiisiajast otseselt
          inspireeritud.
_____________________________________________________________________
September 2008
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikuarhitektuur eriala I kursuse üliõpilastööde näitus "TREPP"
 
Kai Mändmets, Mari-Liis Kärsten, Malle Alvela, Karin Lätting, Enelin Alter,
Ave Arrak, Sandra Sepp, Enela Väin, Alvar Luik, Teele Tali, Maarja Roosa, Martin Miller, Kaspar Trallmann, Kristofer Soop.
 
Maaülikooli üliõpilaste trepimaketid on sündinud eelmisel õppeaastal vormi- ja kompositsiooniõpetuse kursuse raames lõputööna. Ideelahenduste otsimisel lähtuti Rakvere Vallimäest, kuid vormilöahenduste otsimisel jõuti, tööprotsessi käigus trepi funktsioonide laiema käsitluseni; leiti, et trepp võib olla ka istumise, ronimise, vaatlemise ja puhkamise kohaks. Trepi vormiline lahendus ja asetus maastikuruumis võivad mõjuda ka asukoha sümbolina.
 
Dots. Mari Nõmmela
 
 
 

Mai 2008 
Laokoon Rakvere Galeriis
 
Legend Trooja sõjast räägib nii:
Kreeklased piirasid juba 10 aastat Troojat, aga ei suutnud seda võimast linna kuidagi vallutada. Kavalpeal Odysseusel tekkis riukalik plaan. Ta käskis puusepal ehitada tohutu suure seest õõnsa puuhobuse, mille sisemusse mahtus hulk mehi. Kreeklased ise purjetasid oma laevadega minema ja troojalased jäidki uskuma, et pikk sõda on läbi. Kui hobune avastati, soovitas preester Laokoon selle kohe hävitada:
 
"Ma kardan kreeka mehi isegi ka siis, kui vastu võtta neilt mul tuleb kingitusi"
 
Äkki ujus merest välja kaks hirmsat madu. nad roomasid otsejoones Laokooni juurede. Oma pikkade kehadega viskusid nad preestri ja tema mõlema poja ümber ja pigistasid oma ohvrid surnuks. Hirmunud troojalaste silme all oli karistatud Laokooni selle eest, et ta oli vastu puuhobuse linna toomisele.
Nii veetigi hobune Troojasse.
Südaööl avanes puuhobuse salauks, ükshaaval ronisid Odysseuse mehed peidupaigast välja. Nad hiilisid väravate juurde , lükkasid need pärani ja kreeklaste sõjavägi marssis magavasse linna...
 
                                                                    (E.Hamilton "Antiikmütoloogia")
 
Laokoon hoiatas troojalasi. TEET SUUR hoiatab näituse külastajaid: juhtmed, traadita ja traadiga side, tänapäevased võimalused maailmaga suhelda võivad olla petlikud. nendega on huvitav, põnev, ahvatlev, eksootiline, erootiline, uudne.
Me ei märkagi, kui varsti oleme nendesse takerdunud, nende poolt sisse mässitud. uued tehnoloogiad teevad meist enda sõltlase ja siis pole nende käest enam pääsu. Nad imbuvad meie eludesse ja unedesse, nad muudavad meid ja peagi oleme nendega üks. Esialgsest sõbrast ja abilisest saab ahistaja, kägistaja, vaimne vägistaja... okastraatsein inimeste vahele.
isegi kaisupadi ja-karu pole enam endised.
______________________________________________________________________
Märts/Aprill 2008
 
Toetusprojekt "MEIE HAIGLA"
 
* Rakvere Galerii (RG) on Lääne-Virumaal ainus profesionaalne kunstigalerii. RG ümber on koondunud ligi 30 maakonna kunstnikku, kes esinevad regulaarselt koos maakondlikel ühisnäitustel. RG-le on võõras elevandiluust tornis istumine.
RG on sotsiaalselt aktiivne ja meie projektinäitused on julged.
 
* Rakver Haigla  (RH) on Lääne-Virumaal ainus profesionaalne aktiivravi-haigla.
RH on Narva haigla järel vabariigis teisel kohal oma teeninduspiirkonna suurusega - 72 000 inimest. RH on maakonna suuremaid tööandjaid, siin töötab 66 arsti ja 160 õde.
 
* Rakvere Galeriid teeb murelikuks Rakvere Haigla ründamine kollases meedias ja lugejate-vaatajate "valgustamine" kallutatud informatsiooniga: TV3, SL Õhtuleht. Rakvere Galerii sooviks on Rakvere Haiglat toetada ja aidata.
Kutsume  Lääne-Virumaa kunstnikke üles annetama oma kunstitöid hea tahte märgiks Rakvere Haiglale.
1. aprillil 2008 avame Hagari pitsakohvikus haiglale kingitud kunsti näituse.
Rakvere Galerii ütleb valjul häälel kogu Lääne-Virumaale ja  eestile - me hoiame Rakvere Haiglat ja ei luba talle liiga teha!
 
Raivo Riim ja Riho Hütt
 
25.03.2008
______________________________________________________________________ 
Märts 2008
 
Et varsti algab kevad, on tulemas ka kevadnäitus, mille teema on päevakohane  ja  kõigile tuttav - PRÜGI.
Kutsun teid kaasa mõtlema ja analüüsima prügi-teemat läbi kunstilise vormi.
Jäätmekäitlus ja säästev majandus püüab prügi pärast ümbertöötlemist uuesti ringlusse lasta.
Kunstnikud peaksid seda tegema omal ja uuel tasandil kunstiteoses.
Meie kasutada pole prügikonteinereid, -korve, -kühvleid, -nõusid, -šahte, -pangesid.... kuid meil, kunstnikel, on kujundikeel ja värvimeel ning me võime emotsionaalse prügipõletuse ja -ladustuse kaudu jõuda uue kvaliteedini. Me ei aja inimestele prügi silma, me aitame neil mõista, et:
 
* prügi on meie ümber ja meie sees,
 
* vaimse keskkonna saastatus ohustab meid kõiki,
 
* saastekoormus kasvab pidevalt.
 
Prügiteemat võib vormistada maalis, installatsioonis, figuraalse kompositsioonina (inimene kui prügitootja) vm -peaasi on idee!
 
Tulge osalege PRÜGI-näitusel mille avame 25. märtsil 2008.
 __________________________________________________________________
 
Veebruar 2008

Portreenäitus "Meie, virulased"
 
Portree on isikut või isikuid kujutav kunstiteos. Peale välise sarnasuse püüab kunstnik edasi anda ka portreteeritava psühholoogilisi iseärasusi.
Portree ülesanne kujutatava inimese esindamine antud kohas, kuhu töö on paigutatud. Portree liigitatakse figuuri edasiandmise ulatuse järgi/ pea-, rinnapilt, poolfiguur, põlvedeni figuur ja täisfiguur.
 
Galerii korraldatud näitusel "Meie, virulased" on väljas 29 linna- ja maakonna kunstniku tööd. Näituse ettevalmistamisel joonistasid kunstnikud visandeid tublidest virulastest. Kodus valminud töödest on üles seatud käesolev portreenäitus.
______________________________________________________________________
Jaanuar 2008
 
Raivo Välli näitus "Algusmaal"
Miks ma maalin?
Mulle meeldib värve üksteise kõrvale sättida. Maalid teevad tuju rõõmsaks.
Maalidesse on võimalik sisse panna emotsionaalset laengut.
Minu meelest on ka huumor kunst- maalikunsti ja huumorit liites tekib lisaks veel mingi lisaväärtus. Ka mõtlemine on naudingu vorm.
Ma arvan, et see on üks peamisi põhjuseid, miks ristsõnu lahendatakse.
Samamoodi võib maalisse mingit puänti sisse pannes muuta seda nauditavamaks. Minu põhiline eesmärk maalimisel on, et maalis oleks mingi emotsioon, midagi mõtlemapanevat ja et töö näeks ka ühtlasi efektne välja.
Praegu otsin ma värvide harmooniat, et saada võimalikult palju omavahel tasakaalu - seni on õnnestunud 40.
Raivo Välli
____________________________________________________________________
 
"Rakvere galerii sai kultuuripärli" (Virumaa Teataja 20.12.07)


 
Kultuurkapital tunnustas "Kultuuripärli" auhinnaga Rakvere galerii eestvedajaid, kes on aastaid tegutsenud kohaliku kunsti hüvanguks.
Eesti kultuurkapitali tegevjuhi Raul Altmäe sõnul antakse teist aastat järjest igas maakonnas välja üks "Kultuuripärli" auhind milleks on 20 000 krooni, seega 15 pärli. Auhinnasaaja otsustab maakondlik eksperdigrupp.
"Olgem aktiivsed, tehkem südamega oma asja, siis teid kindlasti märgatakse,"
rõhutas Altmäe.
Valdur Liiv kultuurkapitali kohalikust eksperrdigrupist lausus, et Rakvere galerii on proffesionaalselt tegutsev kunstigalerii. "Nende teemapüstitused ja näitused on olnud alati Rakveres kultuurisündmuseks ning nad koondavad Virumaa kunstitegijaid," ütles Liiv.
Galerii kuraator, klaasikunstnik Riho Hütt märkis, et kui poleks kohapealseid tublisid kunstnikke ja kunsti nautijaid, poleks ka galerii selline, nagu on.
"Teeme seda tööd teadlikult ja oma inimestele," rõhutas Hütt. Tema partner Raivo Riim lisas, et meie kunstnikud elavad mitmel pool maakonnas: "Pole nii, et toome Tallinnast staarid kohale, et las rahvas imetleb neid."
_______________________________________________________________________
November 2007
 
Riho Hüti
Klaasist maailm
 
Klaasikunstnik Riho Hütt avas Rakvere Galeriis oma juubelinäituse
"Valguse hääl klaasil"
Hütt on tuntud kui Rakvere Galerii asutaja (1997) ja kohaliku kunstielu promootor.
Tema tähtsaimad kunstiteosed on Lüganuse kiriku altarimaal "Kristuse taevaminek", lisaks on vitraazaknad Hanila ja Väike-Maarja kirikutes.
Hüti juubelinäitusega avati Rakvere sõpruslinnas Lapual (Soomes) uus kunstimuuseum. Sama näitus oli suvel Saksamaal Plönis.
Hütt on Rakvere kunstielu perpetum mobile , kes organiseerib, õpetab, juhendab ja ärgitab kohalikke kunstnikke.
 
2006. a valmis "Eesti lugude" sarjas Hütist film "Kuutõbised"
(rezisöör Kristjan Svirgsten).
 
Näitusel on vaatamiseks Hüti klaasilõiked, graveeringud ja installatsioon.
_______________________________________________________________________
Oktoober 2007
 
Kunstikaubamaja
 
See kõik toimub meie ümber: südalinnas laiutavad uued pühakojad - tsentrumid, selverid ja teised kolepoed. Nüüd luuravad nad oma ahvatlustega juba linna piiril.
Väljast on nad nii ilusad, sisenedes tunned end kui muinasjutus, siin on küllust, sära, lummavaid värve-lõhnu. Ja me ei märkagi, et see on kui Uue Usu Kirik: siin me palvetame kaubakülluse jumalate poole, toome ohvriande mammona altarile. Enesele märkamata kiidame neid, lausa ülistame, ja meie väikepoed surevad nende varjus välja.  Nad on saavutamas meie üle võimust, nad määravad juba meie elu. Kunstnikud olge valvsad!
Siit algab Rakvere Galerii sügisnäitus "Kunstikaubamaja". Mida vaataja tunneb, kui ta satub galeriisse? Kas sama, mida sina? Võibolla oleme liiga kriitilised ja kaubakeskused vajavad ülistuslaulu (vt Päevaleht 19. sept. Rakveres on iga 62 elaniku kohta üks kauplus)